Elu mitmekordsel kiirusel

Kuulan kolmandat semestrit taas TTU loenguid. Praktiliselt kõik on salvestistena järelvaadatavad. Ja õnneks on seni olnud ka vähemalt 1,5 kordse kiirusega kuulates täiesti arusaadavad.

Kuni nüüd sellel sügissemestril võtsin aine, mille videote läbitöötamiseks läheb aega salvestuse pikkusest mitu korda rohkem 😮

Õppejõud on iseenesest ju üsna legendaarne kuju… AGA ta räägib väga palju ainesse otseselt mittepuutuvat juttu. Äärmiselt köitev kuid samas ka veidi frustreeriv – tahaks siiski enamuse loengu ajast ainet õppida, mitte õppejõu värvikirevat elulugu või võrdlemisi arrogantset ellusuhtumist kuulata. Aga kui ta juba neid erinevaid teemasid oma loengusse pikib, siis no lihtsalt võimatu on tema loobitud märksõnu-nimesid-fakte mitte googeldada – ja sinna see aeg lähebki muidugi. Osalt seob ta oma kõrvalepõiked ka ainega ning selles mõttes on muidugi ju õigus – kuivad faktid ilma lugudeta ei kipu kuigi hästi meelde jääma. Ja need lood, mida ta räägib, on enamjaolt tõesti põnevad ning õpetlikud. Sekka on ka väga küsitava väärtusega küllaltki teravaid märkuseid erinevatel praeguses ühiskonnas teravaks aetud teemadel – ja neid tahaks küll väga skippida. Kuid vahel tekib vastupidi tahtmine teda hoopis 0,5 kordsel kiirusel kuulata, et mõned markantsemad väljaütlemised lausa kirja panna.
Nii et ma ei teagi kuidas kogu sellesse kompotti suhtuda… Edasi kerida ei saa ega raatsi, aeglasemalt kuulata pole aga aega.